Esmaspäev, 11. juuli 2011

EELLUGU JA I PÄEV

EELLUGU

Tantsupeo ettevalmistused algavad juba üle aasta varem, kui pidu üldse kätte jõuab. Nii ka see kord. Kui tulid esimesed infokillud, siis sain juba aru, et kerge kogu see protsess olema ei saa. Alustades sellega, et võimlejate puhul kehtib rühma suurusena üksus 8. Varutantsijaid peole ei saa. Kuna stuudios ju suured rühmad, siis tuli mul jaotada, liita ja lahutada, komplekteerida kaheksased rühmad. Registreerisin algul kõik viis rühma ja jaotatuna kaheksasteks seltskondadeks, läks registrisse 9 rühma.

Esmase selekteerimise tegin kohe sügisel, kui oli ära olnud tantsupeo esitluskontsert ja nägin ära kavad. Kuna need polnud üldsegi kergete killast, siis võtsin konkursist maha Tt-stuudio IV rühma ja tagantjärgi öeldes, oli see ainuõige otsus, mis üldse teha sain.

Nüüd tuli hakata uuesti rühmakomplekte üle vaatama. Et saada arvud klappima, siis tõstsin kaks tüdrukut (kelleks lõpuks osutusid Inger-Liis ja Marleen B), Tibide nimekirja, sest neid oli ju kuus. Kuigi Maarja ja Õnne-Liis olid väga tahtnud meiega peole tulla, siis pidin võtame neile kõne, et kahjuks on kavad seekord sellise raskusastmega, et paarnädalavahetust kokku saada ja valmis, ei tule kõne allagi.

Kuna II rühmast jäi siis veel tüdrukuid üle, siis tõstsin 3 tüdrukut noorematega kokku. Kui algul olin arvanud, et toon hoopis mõned nooremad suurematega kokku, siis see mõte purunes põrmuks, kui suuremate kava nägin. Nii siis registreerisin 2 rühma suuremaid ja 4 rühma nooremaid võimlejaid. Loomulikult said kõik liigutamised ka enne laste ja lapsevanematega läbi räägitud ja mul oli väga hea meel, et kõik nii mõistvad olid. Tegelikult on minu käed üsna seotud. Mulle antakse ette arvud ja mingit kahtepidi arusaamist sellest ei saa olla, nendest peab kinni pidama. Mina proovisin anda endast parima, et kõigile anda võrdne võimalus konkureerimaks tantsumurule jooksmise eest. III ja I rühmast sai moodustatud mõlemast kaks eraldi rühma ja rühmad hakkasid oma rühma siseselt oma vahale konkureerima. Päris pingeline situatsioon.

Õppeprotsessi alustasime alles jaanuaris. Kavad olid keerulised ja omajagu aega nõudvad. Samal ajal valmistasin ette ka tantsutruppi Grand, koos Tibidega. Triin õpetas enda rühmale tantsud selgeks. Ülevaatus oli meil tugev ja saime pealavastajalt Märt Agult kiidusõnu oma ilusa „Eesti muld ja Eesti süda” ning „Oige ja vasemba” ees. Need olevat Eestimaa võimlejate parimad olnud. Tulemus oli see, et suured võimlejad said kõik peole ja väikeseid kaks rühma. Teadsin ju et see nii läheb, aga ma ei teadnud, et kogu see protsess psüühiliselt nii rakse on. Põdesin tükk aega, kuidas ma lastele seda nüüd ütlen. Eriti raske oli nende laste ees, kes eraldi käisid nooremate tundides ja said topelt tunnid, aga midagi polnud teha. Õnneks olid lapsed nii tublid ja võtsid asja rahulikult. Arvan, et kaasa aitas hea ettevalmistus, kuna algusest peale polnud ma midagi ilustanud, vaid rääkinud nii nagu on. Konkurss on suur ja kaks rühma jääb koju. Tundub, et nad olid endale asjad ilusti selgeks teinud. See, et lapsed olid nii tublid, aitas ka mul natuke kiiremini sellest halvast tundest, mis tekitas see, et osad koju pidid jääma, lahti saada.

Enne veel kui nimekirjad sulgusid, tuli erinevatel põhjustel nooremate võimlejate koosseisudes muudatusi ja vahetusi, aga kõik leidsid valutu lahenduse. Sõit võis alata!

Kes tantsupeol siis lõpuks käisid, seda vaata vasakult äärelt!

I PÄEV – 27. JUUNI 2011 – ESMASPÄEV

See päev algas küll väga vara. Minul äratas kell juba 4:15. Jandrikud äratasin ka üles, sest nemadki pidid mandrimaale minuga koos tulema. Nimelt sõitsid nemad selles nädalaks maale vanaema ja vanaisa juurde, kui mina tantsupeol olen.

5:15 kogunesime juba Kultuurikeskuse ette. Buss oli kohal, kui mina jõudsin. Hakkasime siis asju pagasiruumi panema, aga mitte ei mahtunud ära. Üsna suured kohvrid tuli üles salongi vedada. See oli natuke keeruline ettevõtmine, aga sugugi mitte võimatu.

Buss viis meid otse kaile, kus kogu oma varandusega välja pidime kolima, sest praamile läksime juba jala. Mul oli 3 kohvrit (laste, enda ja stuudio oma) ja veel hulk väiksemaid kotte. Õnneks olin saanud osa ühiskondlikku tavaari Helle-Mare auto peale sokutada. Kai peal oli vinge ja külm tuul, mis kõik lõdisema pani.

6:30 läks praam. Kõik Hiiumaa tantsijad ja võimlejad läksid selle sama praamiga. Selline rahvas voolas laevale, kohvrirattad vurisesid ja seljad olid kottide raskuse all lookas.

Minul oli kaasas 32 last ja kolm saatjadaami, Anu, Reet ja Kaili. Kõik rühmad said saatja peale Tibide. Nemad pidid juba ise endaga hakkama saama.

Praamil

Tt-stuudio I rühm oli koosseisus: Marta Eller, Anette Matto, Kreete Kokovkin, Kristiin Kirss, Marion Demus, Emma Kaups, Maris Pertel ja Merit Merken Malk. Nende saatja Reet Kokovkin.

Tt-stuudio II rühm koosseisus: Maarja Pertel, Anette Maria Kõmmus, Teele Tammsaar, Krislin Kivistik, Helen Kivi, Ingrid Tärk, Angeelika Koit, Renita Leiger. Saatja Kaili Kiik.

Tt-stuudio III rühm: Ann-Ly Kibuspuu, Annabel Pielberg, Getter Tartu, Birgit Kibus, Janely Kaev, Berenike Järvekülg, Triin Lüll, Triin-Marleen Suve. Saatjadaam Anu Pielberg.

Tibi Tiina Tantsutrupp: Maria Markus, Marie Pajo, Liisa Rätsep, Katre Paenurm, Tiiu Aaslepp, Triin Saline, Merleen Breemet, Inger-Liis Heinsoo.

Sadamas läks bussidesse pakkimine uuesti lahti, kui kõik olid suutnud oma tavaari laevalt maha vedada. Õnneks olime saanud oma asjad jätta autotekile, mitte ei pidanud neid üles kaasa vedama. Jander oli mulle suureks abiks, vedas vapralt ühte kohvrit. Tibid aitasid ka kaasa, et kõik ikka bussi jõuaks. Kolme bussi peale rahvas ära mahutatud, alustasime sõitu Tallinna poole. Mul oli au istuda kõige ees, bussijuhi kõrval giidi toolil. Kõik kohad olid täis. Jandrikud istusid kohe mu selja taga.

10:00 olimegi Liivalaia Gümnaasiumi juures, millest pidi saame eesolevaks nädalaks meie pesa. Politsei oli tulnud meie saabumist turvama, et me ikka kõik tervelt bussist maha saaksime ja pagasi ka kätte.

Staap, eesotsas Ruth Lille ja Liili Kääriga olid meid kooli ees tervitamas. Saime kohe kätte oma toakesed. Stuudio paigutati kõik II korrusele. Iga rühma sai oma toa. Mina sättisin end sisse Tibide juurde. Paljuks muuks, kui kottide klassidesse tõstmine, aega polnudki, sest kohe pidime sööma minema. Enne kui mina sööma jõudsin, saatsin oma lapsed onu Ainiga, kes oli neile linna vastu tulnud, ära.

Lõunasöögiks olid makaronid hakklihakastmega. See varajane lõunasöök tähendas aga seda, et pidime väikeste võimlejatega kohe ka staadionile ruttama. Meie kodustaadioniks oli Hipodroom. Õnneks läks buss sinna kohe meie kooli eest, nii et isegi ümberistumist polnud vaja. Põnev!

Teel proovi, Janely ja Ann-Ly esiplaanil

12:00-15:00 olime vapralt tantsu „Mäng” proovis, mille autoriks Urve Keskküla. Ilm oli selliseks staadioniprooviks hea. Kui midagi tegema ei pidanud, siis hakkas suisa jahe. Tuul oli külm, aga kogemustega tantsupeol käijana ütlen, et see oli väga hea proovi ilm. Päike ei siranud kuklasse ja vihma ei kallanud kraevahele. Hakati kohe kiirelt tööga pihta ja kui proov läbi sai oli „Mängu” joonised paigas. Tüdrukud olid nii tublid. Kodutöö oli meil ka hästi tehtud ja tarbetut rabelemist vaja polnud. Nad said väga hästi aru, kuhu minema peab ja mida jälgida vaja. Aga said ka aru, kui mõned rühmad hädas olid ja ei saanud aru, miks teised aru ei saa. Meil sellega muret polnud.

Berenike harjutab hundiratast

Keegi peab ootama, keegi peab harjutama

Jooniseid pannakse paika

Anu ja Reet jälgivad tähelepanelikult platsi kõrvalt, Tibid olid jõudnud juba lõunale

II rühm jõudis ka lõunat sööma

14:30 tulid Tibid ja II rühm. Reet ja Anu olid talongide eest kätte saanud staadioni äärest meie kõigi õhtuoote pakikesed. Suured võimlejad tulidki nüüd sööma, et enne trenni keha kinnitada.

Saatsin väikesed ära ja kolisime suurtega oma pesapaiga ümber, sest nemad olid platsil väheke teises kandis. Mida väikesed õhtupoolikuga tegid, mul päris täpselt ülevaade puudub, aga vist olid käinud Kristiines poodlemas. Kui mina koju jõudsin, siis olid nemad kõik juba seal.

16:00-20:00 toimus suurte võimlejate proov hipodroomil. Selles seltskonnas oli taoline trenn esimene kogemus Helenile ja Marleenile. Teised käisid möödunud aastal kõik Võimlemispeol. Nende proov nii ludinal ei läinud. Kava „Ilma kutse” autor on Kersti Kull ja tema on ka võimlejate liigijuht.

Puhkehetk suurte proovis

Prooviti nii ja prooviti naa, ühte joonist ja teist joonist. Põhi aur läkski kõik jooniste sättimise peale ja need olid kuidagi nii keeruliselt seletatud. Joonistest ka midagi aru ei saanud. Üks asi ei hakanud mängima, siis ei sobinud teine jne. Lõpuks siiski hakkas midagi aimatavat juba tulema. Aga see oli üks väga igav proov, kuigi see käib asja juurde, põnevamaks see seda ikka ei teinud J. Ilm oli küll selle ajaga muutunud. Päike oli välja tulnud ja näod said paraja roosa jume peale.

Kui proov läbi sai, siis läksime jala Kristiinesse, sest suurem osa tahtsid saada Hipodroomi peatusest bussile või trollile saada. Nii me siis kõmpisime natuke ja sealt saimegi kohe bussile, mis viis meid Kekshaigla kõrvale, kust oli vaja vaid sipsti üle tee minna ja olimegi kodus.

21:00 olimegi koolis. Panime asjad tubadesse ja kohe sööma. Menüüd olid kartul vorstikaste ja porgandisalat.

Tibide eluaase

Õhtu möödus toimetades. Igaüks ajas omi asju. Meil oli staabis koosolek. Räägiti ära kooli reeglid ja kõik vajalik, mis siis teadma pidime. Instrueerimine õpetajatele ja saatjatele. Politsei pidi ka tulema, aga ei tulnud. Nii läksimegi juba laiali, kui tuli kiire tagasikutse. Siiski olid korrakaitsjad hilinemisega kohale jõudnud. Nemad rääkisid siis oma jutu veel ära, mida peab jälgima ja mida tohib ja mida mitte.

Õhtu Tibide toas

Kell oli selleks ajaks juba kesköö ja nüüd võis vabalt võtta. Algas vaba aeg J, mida kasutasime kasulikult ja läksime magama. Uni sai minul siiski tulla alles kell 1 paiku, sest üht-teist oli veel toimetamist ja järgmise päeva asjad üle vaadata. Kuigi infot oli kuidagi vähe. Eelmistel aastatel on info paremini liikunud ja päevaplaanid on olnud pikemalt ette teada. Nüüd aga tuli oodata uut päev, kui miskit kuskilt teada said.

Esimene päev oli lõppenud rahulikult ja kõik olid rõõmsad, kui magama läksid. Koduigatsust polnud veel kellelgi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar